Tiigifiltrid

Tiigifiltrid

Tiigifiltrid jagunevad vastavalt tööpõhimõttele kahte gruppi:

  • mehaanilised tiigifiltrid
  • bioloogilised tiigifiltrid

Mehaanilise filtreerimise käigus, nagu protsessi nimetuski ütleb, eemaldatakse veest sinna sattunud tahked osakesed mehaaniliselt. Vastavalt osakeste suurusele kasutatakse siis kas sõel-, trummel- või kangasfiltreid.

Bioloogiline filtreerimine on aga protsess, mille käigus vees sisalduvad keemilised ühendid (ammoniaak ja nitritid) töödeldakse ümber vähemürgisteks nitraatideks, mis omakorda tarbitakse taimede ja anaeroobsete bakterite poolt ning mis osaliselt lenduvad atmosfääri.

Meie tootevalikus filtrid ja filtrikomponendid 1500 – 160 000 l/h jõudlusega. Väikestest ilutiikidest kuni suurte kalakasvatusteni välja.

Tiigifiltrid ja basseinifiltrid:

  • Kokkumonteeritud pump/filter/UV-C valmiskomplektid
  • Mugavalt hooldatavad Aquaforte ja Xclear helmes/pärlifiltrid
  • Erineva jõudlusega trummelfiltrid tiikidele ja kalakasvatustele
  • Aquaforte ja TurboVortex eelfiltrid
  • Aquaforte, Sicce, Xclear kanister, kamber- ja modulaarsed tiigifiltrid
  • Cristal-Flo, Aquaforte, Pentair liivafiltrid nii tiikidele kui ujumisbasseinidele
  • Harjad, filtrimatid, svammid jt filtriehitusmaterjalid
  • Skimmerid
  • Põhjatrapid, kraanid/klapid, liitmikud, voolikud, läbiviigud
  • Kahvad, harjad ja abivahendid tiikide ning basseinide hoolduseks
  • Seadmed ujumisbasseinide ja tiikide automaatseks hoolduseks (puhastusrobotid)

Vaata kataloogi, avaneb uues aknas.

Tiigifiltri valimine

Kas veepumba toimel või gravitatsiooni jõul täituv filtrisüsteem?

Soovitame langetada valik gravitatsiooni jõul täituva filtrisüsteemi kasuks, kuna sel juhul jõuavad suuremad osakesed filtrisse ja neid on lihtsam mehaaniliselt eemaldada. Pumba toimel täidetavas süsteemis peenestab pump tiivikuga filtreeritavad jäätmed esmalt väiksemateks tükikesteks, mille hilisem väljafiltreerimine on keerulisem ja töömahukam.

Meie valikust leiate mitmekambrilised valmisfiltrid ja ka moodulfiltrid, mida saab ise vastavalt vajadusele komplekteerida. Kõige tähtsam on filtrikomponentide paigutuse õige järjekord. Parima tulemuse saavutamiseks võiks esimese astmena olla paigaldatud keeris-, sõel- või trummelfilter. Teiseks astmeks kangasfilter või muul moel mehaaniliselt peenosakesi filtreerivate filtrielementidega filter. Ning viimaseks lihviks helmes- või liivafilter.

Kui tegu on ujumistiigiga või tiigiga kus ei peeta kalu, siis võib siin filtreerimise lõpetada ja pumbata vee läbi UVC tagasi veekogusse. Seda siiski eeldusel, et filtrisüsteemi hooldatakse ja puhastatakse piisava sagedusega, et filtrisse ei tekiks liigset orgaanilist setet.

Kaladega asustatud veekogu filtreerimine

Kaladega asustatud tiigi või basseini korral peab mehhaanilisele filtreerimisele järgnema bioloogiline filtreerimine. Seoses kalade elutegevusega tekib vette lämmastik (NH3). Moodustunud lämmastikuühend on mürgine ja kõigile veeasukatele ohtlik (max 0,02mg/l). Nitrifitseerivad bakterid (Nitrosomonas) muudavad lämmastiku nitritiks (NO2), mis on samuti suures koguses ohtlik. Maksimaalne nitriti kogus tiigivees võib olla 0,2mg/l. Nitrifitseerivad bakterid (Nitrobakter) muudavad nitriti nitraadiks (NO3), nitraate aga suudavad omastada veetaimed. Kui tiigis taimed puuduvad, siis oleks soovitav regulaarselt teostada osalist veevahetust.

Nitraadid on veeasukatele ohtlikud vaid juhul, kui nitraatide kogus tiigivees ületab 200mg/l ning nendest saab üsna hõlpsalt lahti spetsiaalsete mikroobide lisamisega. Valitud mikroobid muudavad nitraadid lämmastikgaasiks (N2), mis seejärel eemaldub veest atmosfääri.
Seega tuleb tehisveekogus luua tingimused erinevatele mikroobidele ja bakteritele soodsaks elutegevuseks.
Üheks võimaluseks on tiigi põhi ja kaldad katta liiva või peenkruusaga ning varustada tiigivesi hapnikuga. Pealtnäha lihtne lahendus ja see ka toimib… mõnda aega. Hõlpsam võimalus oleks paigaldada bioloogilist filtreerimist võimaldavad filtrielemendid. Parimaks lahenduseks on kasutada nö liikuva biomeedia (biokilekandja) tehnikat. Selleks on tarvis kambrit või mahutit, mis on täidetud heljuva biomeediaga, võimaldades seeläbi tekitada bakteritele asustamiseks võimalikult suurt pinnalaotust. Kuna biomeedia peab olema pidevas liikumises, siis selle saavutamiseks kasutatakse enamasti õhupumpasid ja õhukive, millega toodetav hapnik on hädavajalik kasulike bakterite elutegevuse toetamiseks.

Edasi kataloogide lehele